Vihik peab olema nõuetekohaselt pealkirjastatud:
õppeaine, kooli nimi, klass, õpilase nimi, õppeaasta.
Korrektne, loetav ja selge käekiri, ilma vigadeta tekst.
Kirjutatakse kas pastapliiatsi või tindipliiatsiga, kasutades sinist või musta värvi.
Jooniste tegemiseks kasutatakse harilikku pliiatsit ja joonlauda.
Viga tõmmatakse maha ühe sirge joonega, õige vastus kirjutatakse selle kohale.
Kuupäev kirjutatakse vihiku/töö äärele pealkirjaga ühele joonele.
Vihiku esimene kuupäev kirjutatakse koos aastaarvuga.
Pealkirjale tõmmatakse joon alla.
Joonte tõmbamiseks kasutatakse joonlauda.
Jooneline vihik!!!
Alustatakse esimesel leheküljel 4.vahest.
Järgnevatel lehekülgedel alustatakse 1.vahest.
Pealkirja ja töö vahele jäetakse üks tühi rida.
Kahe töö vahele jäetakse kaks tühja rida.
Äärejooned tõmmatakse 1cm seestpoolt ja 2cm väljastpoolt (kui vihik ei ole tootja poolt joonitud).
Arvuti abil vormistatavad tööd:
Formaat A4
valgel paberil
kirja suurus 12
reavahe 1,5
soovitavad fondid Times New Roman või Arial
Tunnikontrollid, kontrolltööd või arvestustööd tuleb esitada korralikul, mitte rebitud servadega ja soditud paberil.
Vihik või kaustik on teadmiste kinnistamise ja nende kontrollimise igapäevaseks töövahendiks.
Vihiku välimus on korrektne ja vastavalt vajadusele kas kilekaanega või kattepaberiga.
Selge käekiri, teksti korrapärane paigutus, vihiku puhtus ja maitsekas kujundus on õpilaste esteetilise kasvatuse komponentideks.
Alates IV klassist 24 joonega vihik.
Kõikides keeleõpetustes on kasutusel jooneline vihik.
Vihik või kaustik on teadmiste kinnistamise ja nende kontrollimise igapäevaseks töövahendiks.
Vihiku välimus on korrektne ja vastavalt vajadusele kas kilekaanega või kattepaberiga.
Selge käekiri, teksti korrapärane paigutus, vihiku puhtus ja maitsekas kujundus on õpilaste esteetilise kasvatuse komponentideks.
Alates IV klassist 24 joonega vihik.
Kõikides keeleõpetustes on kasutusel jooneline vihik.